Mis asi on käsnkõrvits?

Vihje: tegemist pole mitte merest pärit loomakesega, vaid läbi ja lõhki taimse kiuga!

Käsnkõrvits (lad. luffa) on kõrvitsaliste sugukonda kuuluv troopiliste ronitaimede perekond. Sinna kuuluvaid taimeliike on kokku 7, millest 2 on kodustatud: Luffa aegyptiaca (ruljas käsnkõrvits, teisisõnu “Egiptuse kurk”) ja Luffa acutangula. Neist kahest on tehtud ka õpilasfirma LUFFA svammid. Käsnkõrvitsa viljad on reeglina 20-50 cm pikad ning läbimõõduga 6-10 cm. Käsnkõrvitsa seemned, lehed ning õied meenutavad paljude meie aedades kasvava hariliku kõrvitsa omi.

Kasutusalad

Käsnkõrvitsaid kasvatatakse nii söögiks kui ka erinevate tarbeesemete valmistamiseks. Varastes kasvustaadiumides on nii käsnkõrvitsa lehed kui ka selle kurgilaadne vili ise söödavad, näiteks Indias kuulub käsnkõrvits erinevate karride koostisesse.

Edasi küpsedes muutub käsnkõrvitsa sisu kiudjaks ning korje ajaks on taime sisu ka kuivanud. Pärast korjet eemaldatakse vilja ümbert koor, pestakse seemneist puhtaks ning siis lõigatakse ja õmmeldakse vastavalt vajadusele. Ehk et see, mida kohtad meie svammide koostises, ongi reaalselt see sama taimne kiud praktiliselt töötlemata vormis.

Lisaks nõudepesule kasutatakse käsnkõrvitsast svamme ihupesuks. Näiteks nõukogude ajal olid levinud “matšalkad”, millega peale kosutavat sauna eriti mõnus selga küürida oli. Käsnkõrvitsa saladus peitub väga heas koorimisvõimes, mis teeb selle heaks kehalt surnud naha eemaldajaks ning suurepäraseks relvaks põhja kõrbenud toidu vastu.

Käsnkõrvitsa kiu vastupidavuse tõttu kasutatakse seda erinevate mütside, kingataldade, mattide, sandaalide jne. tootmisel. Lisaks summutab käsnkõrvits edukalt heli ning neelab tugevatest löökidest tulenevat jõudu, mistõttu saab sellest valmistada ka näiteks kiivreid. Käsnkõrvitsat kasutatakse veel veefiltrina - käsnkõrvitsasse paigutakse üherakulised seened, mis toimivad biosorbentidena ning nii võideldakse liigsete raskmetallidega reovees.

Kasvatamine

Käsnkõrvits on kiiresti kasvav ronitaim, mida reeglina kasvatatakse horisontaalsetel võredel. Kõige paremini sobib käsnkõrvitsale sub-troopiline ja troopiline kliima, kuid vähenõudliku taimena on teda võimalik kasvatada ka meie kliimas pannes seemned talvel toas kasvama ning viies suvel need kasvuhoonesse. Troopikas, kus keskmine õhutemperatuur jääb 23°-27°C vahele ning sademete hulk aastas küündib 1000mm ja 2000mm vahele, võib seda taime leida ka ulatuslikult metsikuna kasvamas. Peamised käsnkõrvitsa kasvatajad on Hiina, Korea, India, Jaapan ja Kesk-Ameerika riigid, kuid ka Euroopast võib leida käsnkõrvitsa kasvatajaid. Näiteks õpilasfirma LUFFA tooraine tuleb süsiniku neutraalselt Hispaaniast kui ka veidi kaugemalt Hiinast. 

Kokkuvõtteks

Usume, et tegemist on igal juhul väga potentsiaalika materjaliga ning lisaks keha- ja nõudepesule peaks seda kasutusele võtma veel mitmete teiste toodete valmistamisel. Meie liigume iga päevaga sellele unistusele veidi lähemale, tule Sina ka!